Martini õpingutest Inglismaal

Seminarist ja valu kontrolli mehhanismidest

2009-10-08T01:12:00.000-07:00

Eelmisel nädalavahetusel käisin kolledzis Gonsteadi seminaril. Seekord oli teemaks ülemised kaelalülid ja neuroimmunoloogia, ehk kuidas (adjustment) manipulatsioon mõjutab närvisüsteemi ja immuunsüsteemi. Osad põhimõtted olid suhteliselt lihtsasti arusaadavad ja tugeva teadusliku alusega, samas kuna alustasin just teise kursuse ja neuroanatoomiaga (pea- ja seljaaju) siis keerulisemat osa materjalist ei suutnud ma veel kriitiliselt analüüsida. Aga ehk suudan seda selle kursuse lõpus.

Nüüd tean suure tõenäosusega, miks massaaz võib lühiajaliselt olla üliefektiivne osade krooniliste haiguste nt migreen raviks. Kiropraktiline manipulatsioon võib aga teatud asjade puhul olla väga efektiivne ja probleemi kõrvaldada või oluliselt sümptomeid ja valu vähendada. Põhimõte on nimelt selline, et peaaegu kõikides kudedes kehas on närvilõpmed mis registreerivad valu aistingut. Valu impulsid levivad seljaajju mööda närve, kus nad loovad ühendusi teiste närvidega ning seejärel kulgevad peaajju, kus informatsiooni töödeldakse ja valu aistingut teadvustatakse. Huvitav on aga see, et teistsugused närvilõpmed, mis registreerivad kudedes survet ja puudutust loovad seljaajus ühendusi valu närvidega ning olenevalt puudutus ja surve stiimuli sagedusest ja suurusest võivad nad valu impulsside levikut seljaajus maha suruda. Sellele teooriale on lihtne näide tavaelust, kui inimene lööb näiteks küünarnuki ära, siis üpris tihti hakatakse seda kohta teise käega kiirelt hõõruma ja see leevendab valu. Mis tegelikult toimub, on surve ja puudutus impulsside rohke levik seljaajusse, mis valu impulsside levikut peaajju vähendab. Näiteks lülivahekettad on välimiselt tihedalt valu närvilõpmetega varustatud ja korrektne manipulatsioon on oluline valu vähendaja, toimides sarnase mehhanismi järgi kui käe hõõrumine pärast põrutust, kuid olles tunduvalt täpsem sest mõjutab eelkõige lülivaheketta surveretseptoreid. Huvitav on veel see, et valu närvidel seljaajus on ka retseptorid serotoniinile, mis on keha enda "hea tuju" hormoon, mis ka valu levikut takistavad. Täpselt samad retseptorid on väga tundlikud ka morfiinile, mida haiglates suurte valude leevendamiseks antakse. Mida inimene mõtleb ja tunneb, omad seega üpris olulist rolli valu teadvustamisele ja tundmisele (eriti kroonilise valu puhul) ning üldiselt kehv vaimne seisund võib füüsilise valu aistinguid tunduvalt tugevdada. Kas pole mitte põnev??

Mott kerib üles

2009-08-23T02:06:00.000-07:00

12. septembril olen jälle tagasi Inglismaal ja siis on 1 nädal aega, et ennast uuesti õppimise-keskendumise lainele viia ja õppetööga pihta hakata. Ma pole kunagi saatusesse uskuja olnud. Aga mingil imekombel oli just sellel suvel palju kiropraktika "juhtumeid" sõprade ja lähedaste seas, mida ma lahendada ei osanud. Ja mul on mingis mõttes hea meel, et VEEL osanud... sest see käib mulle nii hullult närvidele, nii et tagasi minnes on kõrv igas loengus nii kikkis ja sülitan õppejõudude suunas kriitikat, kui nad mingit hookuspookus jura ette näitavad. Ma ei viitsi enam kauem oodata, tahaks asju lahendama hakata.

:)

2009-04-27T12:34:00.000-07:00

Jeff Spenceri intervjuu - 8 Tour de France'i võitmine polnud juhus

2009-02-21T12:41:00.000-08:00

Lance Armstrongi kiropraktik Jeff Spencer annab 20min intervjuu, kirjeldades oma põhimõtteid. Täida 3 lünka ja alusta allalaadimist: http://www.connectwithdrjeff.com/

Jeff Spencer - Tiger Woodsi ja Lance Armstrongi personaalne kiropraktik meie kolledžis

2009-02-12T04:12:00.000-08:00

Kõik fanaatikud, kes tippsportlaste tervise ja vormi hooldamisega tegelevad, saavad mu peale kohe väga kadedaks. Nimelt õnnestus paaril inimesel ära rääkida Jeff Spencer, kes on Tiger Woodsi ja Lance Armstrongi personaalne kiropraktik. Ülejärgmisel nädalalõpul annab Jeff Šotimaal seminari, kuid külastab reede õhtul meie kolledzit ja peab seal paaritunnise kõne ja annab näpunäiteid kuidas tippsportlastega toimetada. See on fantastiline võimalus ja ma ei pea selle eest isegi maksma. Olen väga elevil. Jeffi veebis: http://www.jeffspencer.com/ Pildil on Jeff Spencer koos Lance Armstrongiga.

"Jeff is part doctor, part guru, part medicine man... we believed Jeff could fix any and all of our problems... While he fixed us physically, he also fixed us mentally... if you judged the most important man on the Postal team by the foot traffic in and out his door, then it was Jeff. Without him, we knew we–d never make it to Paris." - Lance Armstrong

Eile Bournemouthi rannas

2009-02-08T10:06:00.000-08:00

See pilt on pühendatud mu parimatele sõpradele sõbrapäeva ootuses. Igatahes, kes täpsemalt vaatab, siis pildil olev valgusvihk moodustab teatud kujutuse;)

WOW! It's snow time;)

2009-02-02T13:04:00.001-08:00

Raporteerin! Täna hommikul kell 7.15 sain kuidagi voodist välja ja nii kui aknast välja vaatasin:"OHOO! LUMI MAAS!" Seda, et lumi Inglismaal maapinnal kohe ära ei sula ja valge vaiba loob, seda näen ma siin õppides esimest korda! Kolledzis rääkisin ühe viimase kursuse tudengiga ka sellel teemal ja tema ütles, et 5 aasta jooksul on see ka tema jaoks esimene kord kui lumekate maas ja lund sajab. Pole paha. Pildil on 1 hull sakslane, kes mind korduvalt lumepallidega terroriseeris. Mõnus päev.

Köökeemia

2009-02-01T16:05:00.000-08:00

Elan koos 3 tüübiga ühes majas. Meie maja on koolile nii ligidal, et tulekahju korral jõuaks sellise mõõduka sammuga koju kustuti järele minna. Peale minu on siin veel 1 eestlane, siis üks hollandlane ja 1 sakslane (kelle ema on tegelikult soomlane ja kutil on soome pass). Värvikas seltskond ühesõnaga. Suht maskuliinne õhkkond on, ühtegi naist pole... aga suudame isegi kuidagi korda majas hoida;) Range reziim! Muudmoodi ei saa. Vaheldumisi peab igaüks meist olema jutti nädal aega köögis ori - ehk valvama köögis korda, koristama ja nõusid masinasse laduma ja kraanikausist ummistusi likvideerima (kõige sagedasem). Mul just praegu lõppes nädalane vahetus, kaif!

Minu talve eksamitulemustest oli kõige nõrgem keemia. Kõigest 66%. Aga ärge siis mulle kohe vett peale tõmmake! Ma valgustan natuke konteksti ka;) Alla 50% sai üle poole kursuselt, ehk ligi 65 inimest = 65 läbikukkumist. VALUS! Kursuse maksimum hinne oli 76%. Teised eksami tulemused olid vahemikus 75-95% nii et võin rahulikult raamatukogus õlle lahti korkida ja ajalehti lugeda - pinget ühesõnaga pole ja kõik on kontrolli all. Lihvin hetkel rohkem praktilist skilli, see on hetkel väga meeltmööda...

Premeerisin ennast...

2009-01-27T10:40:00.000-08:00

Meeletu kana isu tuli peale ja siis otsustasin oma venna (Magnus Heinmets) retsepti järgi ahjus kana küpsetada. Tulemus oli päris kaif. Muidugi kui mu vend sama asja kallal toimetas oli tulemus ikka tunduvalt parem, aga noh... arvestades seda, et ma alles hiljuti peaaegu oma väiksest sõrmest köögis ilma jäin, oli tulemus rohkem kui rahuldav;)

Gonsteadi kiropraktika seminarist

2009-01-25T16:03:00.000-08:00

Viimased 2 päeva olid väga inspireerivad, sest ma käisin kiropraktika seminaril, mis esindas minu lemmik kiropraktika tehnikasüsteemi - gonstead. Kiropraktikas on väga palju erinevaid koolkondi, millest gonstead on küllaltki levinud aga mitte kõige kasutatavam. See tehnika on üks keerulisemaid mille omandamiseks kulub palju aega, samas seda peetakse üheks spetsiifilisemaks. Ma olen gonsteadi seminaril juba mitmendat korda ja lahkun seminarilt alati nägu naerul ja motivatsiooni täis.

Igatahes, sellel nädalalõpul harjutasime praktiliselt kõiki nimmelülidega kokku puutuvaid gonsteadi manipulatsioonivõtteid ja sealhulgas sain palju huvitavat teoreeritilist infi. Selle seminari eestvedajaks oli Peter Deloe, ameeriklasest gonsteadi kiropraktik. Ma olin suht hämmastunud kuidas ta mu ühte rinnakmist lüli paika pani, no täiesti super... tavaliselt tunnen kuidas keskselg läheb pingesse seistes aga no kutt korralikult klaaris selle ära. Inspireeriv.

Pildil on näha, kuidas Peter mu seljaga toimetab. Tema veebisait: Peter Deloe D.C.

Et minu blogi jälgijad saaksid gonsteadi manipulatsioonist parema pildi, siis otsisin youtube'ist välja ühe äärmiselt kiire käega tüübi:

Midagi ei tunne

2009-01-20T01:34:00.000-08:00

See on päris uskumatu, kui kiirelt kaob käte tunnetus. 1 kuu vaheaega ja on selline tunne, nagu alustaks jälle nullist pihta. Päris viha teeb kohe. Alustasin jälle praktiseerimist ühe tüübiga, igal hommikul enne tunde palpeerime selga seda erinevat moodi liigutades et aru saada kust lülid liiguvad ja kust mitte. Eelmise semestri lõpus oli selline tunne, et näpuotsad olid nagu mingid sensorid, mis võimendatult infi ajule ette söötsid... nüüd aga võib vist ukse nii kinni tõmmata, et eriti ei märka kas näpud oleksid vahele jäänud. Jõhker erinevus. Uuesti otsast peale.

Psychoneuroimmunology

2009-01-13T11:40:00.000-08:00

Kuna täna algas jälle uus semester ja järgmised eksamid on alles juunis, siis otsustasin raamatukokku sorima minna, et leida midagi sellist mis otseselt õppekavaga kokku ei puutu - midagi erilist, mis on mu huvi köitnud. Viimasel ajal on mulle eriti huvi pakkunud "body-mind" seosed, mis idas on iidamast aadamast juba igasuguse ravimise üks põhitalasid aga skeptikust lääneinimesele isegi 21. sajandil veel võõras. Igatahes... otsin juba ammu igasuguseid tõendusmaterjale sellistele küsimustele: "Kas haiguse kulgu ja immuumsüsteemi saab mõtlemisega mõjutada?" "Kuidas füüsiline haigus mõjutab psüühikat?" "Kas meie juhime oma saatust või teevad seda geenid?" jne... Siin kiropraktika kolledzis mõtlevad ehk teised inimesed ka nende küsimuste peale, aga kui läksin kooli raamatukokku otsima raamatut psühhoneuroimmunoloogiast (nagu nimigi vihjab: teadus mis uurib seoseid närvisüsteemi, psüühika ja immunoloogia vahel), siis leidsin ainult 1 raamatu. Ja seda raamatut oli enne mind laenutatud viimati 9 aastat tagasi. Selle raamatuga igatahes alustan ma oma 2. semestrit ja üritan jälle mõne osa OMA suurest puzzlest kokku panna.

Finito;)

2008-06-15T06:24:00.000-07:00

Eksamid on ühel pool, varsti peaksid tulemused saabuma. Päris mõnus on kodus olla:)

Eksamid

2008-06-01T13:49:00.000-07:00

Homme hakkab esimene eksaminädal pihta. Tunne on hea ja õudukaid loodetavasti nägema ei pea.

Kaks praktilist eksamit on tegelikult juba ühel pool - massaaz ja adjustive technique. Tulemused kohati paremad, kui esimesel poolaastal: massaaz 80% ja adjustive tech 84%.

Järele on jäänud:

Anatoomia ja mikroanatoomia - (midagi kartma ei pea, siiani ühed lemmikumad ained).

Imaging (ehk eelkursus radiograafiasse) - siin võib üllatusi tekkida, aga loodetavasti mitte liiga palju.

Füsioloogia - pole probleeme, kuigi materjali hulk on päris suureks kuhjunud.

Adjustive technique teooria - üliloogiline õnneks minu jaoks, nii et ootan huviga.

Biomehaanika - mõned asjad pisut kirved, aga vaja lihtsalt valemid pähe suruda.

Diagnoosimine - toimib.

Psühhosotsioloogia - jällegi ei tohiks üllatusi tekkida.

Keemia - meeletu hulk materiali, millest 90% on kirves ning enne magamaminekut just eriti lehitseda ei tahaks. Aga peaks okei olema, sest olen nii palju aega ja energiat selle sisse pannud ning seosed on olemas ning kohati isegi põnev, kui rohkem biokeemiaga seostub.

15. juuni juba kodumaal tagasi, mõnus:) Kas keegi tahab Inglismaale tulla kiropraktikat õppima? Ma ei suuda uskuda, et esimene õppeaasta ongi juba läbi!!
Järgmine õppeaasta on tunduvalt põnevam, rohkem praktilist stuffi ja teooria on ka rohkem asjakohasem. Ootan huviga, kuigi enne tahaks suve nautida.

Gonstead club

2008-04-16T07:26:00.000-07:00

See on vahel päris naljakas, kuidas huvi ja motiveeritus millegi vastu võib ootamatult uusi uksi avada. Täna rääkisin kolledzis ühe norrakaga, kes on 3. kursusel ja veab koolis Gonsteadi klubi. See klubi on nagu huviring, mis toimub igal nädalal ja mida veavad õpilased koos õppejõuga ning igal korral tutvustatakse uusi Gonsteadi manipulatsioonivõtteid ja seejärel praktiseeritakse. Ühesõnaga küsisin talt paar küsimust tuleval nädalavahetusel toimuva Gonsteadi seminari kohta, kuhu tulevad kohale kaks soliidset ja vanemas eas olevat ameeriklast, kes õppisid 1960ndatel meistri enda, hr. Gonsteadi pealt. Sain vastuse kätte ja siis arutasime veel vähe asju ning jutu sees ütles ta välja, et kas mina ei tahaks järgmisel või ülejärgmisel aastal tema rolli üle võtta. Ma olin suht imestunud ja ütlesin, et no muidugi võiksin ülejärgmisel aastal üle võtta, kui ta mind piisavalt heaks peab. Ta mainis, et näeb et olen hingega asja kallal ja päris käe peale kukkunud ka ei ole.

Minu meelest päris lahe oleks, et esimene eestlane selles kolledzis ja kohe tahab suurt pirukat suhu toppida ja inglastele ja teistele rahvustele Gonsteadi manöövreid õpetada ja ise neist tunduvalt paremaks saada. Tobe on muidugi ennast teistega võrrelda, sest tulevikus on küsimus selles, et kas patsient saab abi või mitte.... mitte selles, kes on parem. Aga no eks kolledzis käib väike konkurents asja juurde ja ajab asja veidi terevamaks, põnevamaks.

Vot nii... Nii et uks on juba praokil, vaja ainult hoolega vaeva näha ja siis jalaga uks maha lüüa!

Graafikus

2008-03-03T02:38:00.000-08:00

Lubasin endale, et kui saan võimaluse kiropraktika kolledzis õppida, siis kasutan seda võimalust maksimaalselt ja õpin palju, et saada nii heaks kiropraktikuks kui võimalik. Minu ettekujutus tulevikust on selline, et ma ei "tööta" vaid tegelen sellega, mis mulle kõige rohkem meeldib - ehk siis kiropraktikaga. Sama paralleeli vedas ka üliedukas USA kiropraktik Clarence Gonstead, kes võttis vastu iga päev ulmearv patsiente kuid väitis, et kiropraktika pole tema jaoks töö, vaid elustiil. See ongi siht, aga no rõvedalt palju tuleb enne vaeva näha, et seda elustiili nautida - kui teadmisi ega oskusi pole, ega soovi heaks saada, siis võib kiropraktika olla sama igav, täis hirmu ja ebakindlust või tüütu kui ükskõik mis teine amet.

Täna oli manipulatsioonitehnikas praktiline eksam ja väga hästi läks, eksamineerija isegi lisas, et patsiendi haldamine oli excellent ja et minust saab suurepärane kiropraktik. See tegi südame soojaks ja andis kindlust, et teen õiget asja südamega ja et kui sama graafiku järgi toimetan, siis peaks tõenäosus heaks saada üpris suur olema. Happy days!!! nagu inglased ütlevad.

Kahju, et praegused oskustega ei saa veel patsiente ragistada, enamik on siiski teooria ja rohkem diagnoosimisvõtted. Mõnusalt tahaks juba ragistada;)

Üks hull norra tüüp, kes lõpetas paar aastat tagasi, soovitas mul vähemalt 7h nädalas liigeste liikuvust palpeerida. Ta oli kliinikus hiilgav ja ragistas ka mind - supertäpne tüüp. Hetkel ronin 3 korda nädalas hommikuti kell 8.00 kolledzisse, et ühe 3.kursuse tüübiga diagnoosimisvõtteid harjutada - ja lahe on see, et iga kord on veidikene arengut näha. Minu kursusel olen hetkel ainus, kes vabatahtlikult enne loenguid kella 8.00 kooli ronib, aga nad vist ei tea millest nad ilma jäävad;)

Ühesõnaga, väga hästi läheb!!! :)

Sürpriis sürpriis

2008-02-12T02:28:00.000-08:00

Ütlesin eile ainult kahele tüübile, et mul on sünnipäev, sest meil on kursusel üks eriti agar hull saksa tüdruk, kes alati terve mansaga sünnipäeva laulu laulab. Ma pole ainuke kellele mõte sellisest tobedusest ei meeldinud. Ühesõnaga pääsesin sellest, huh.

Õhtul mängisin võrkpalli ja see just eriti fun ei olnud ja mängu lõpus õnnestus veel ühele tüdrukule palliga vastu puusa virutada. Kodinad kokku ja koju.

Kõik korterikaaslased olid kodus ja neile üllatavalt polnudki ma megaheas tujus pärast mängu ja rääkisin neile, et üks norrakas jäi jälle palli ette. Sünnipäevast nad muidugi teadlikud ei olnud, seda arvasin vähemalt mina. Ütlesin good night ja hakkasin oma toa poole jalutama. Lõin ukse lahti ja mis mõttes?????? Terve tuba oli ehitud sünnnipäeva vidinate ja õhupallidega ja üks jurakas kingitus istus voodi peal. Siis lendasid kõik tuppa sisse ja soovisid õnne ja sõimasid, et miks ma neile öelnud. Ühesõnaga super üllatus! Kingiks oli kast õlut Stella Artois, mida võiks juba kvaliteedi poolest Eesti õllega võrdlema hakata;)

Seejärel istusime elutuppa. Tahtsin kööki minna aga räigelt löödi nina all uks kinni ja kästi suurde tuppa tagasi minna. Kuulasin sõna. Siis toodi ette sünnipäeva kook küünlad otsas ja päeva lõpuks ei pääsenud ka sünnipäeva laulust. Mõne minuti pärast astusid uksest sisse 2 peasüüdlast, kes "ainsana" mu sünnipäevast teadlikud olid. Neil oli veel omakorda kaasas isetehtud šokolaadi kook, mis oli ülimaitsev! Ja mis pärast välja tuli, selle koogi tegemist aitas valmistada sama hüper agar saksa tüdruk, kes kogu komandoga laulda tahtis. Aga hea kook oli!

Selline päev.

Eksamitest ja motivatsioonist

2008-01-14T06:16:00.000-08:00

Tänu neile inimestele, kes aitasid mul skeletti osta, sain anatoomias päris kõrge tulemuse 93p/100, mille üle mul on väga hea meel;)

Enamik eksamitulemusi oli 80-90p kandis, mille jaoks sai kulutatud suurel hulgal higi ja pisaraid. Veidi üllatuslik oli biomehhaanika tulemus 63p, mille tulemust eeldasin just ise kõrgeks.

Paljud asjad, mida siin praegu õppima pean, ei ole kohe praegu nii huvitavad ja on paljalt teooria või kuiv teadus. Kuskilt tuleb inspiratsiooni ammutada ja mu tüdruksõbra eeskujul üritan ka endale järjest rohkem eeskujusid leida. Tüüpi keda järgmises lõigus kirjeldan peaks minu meelest iga kiropraktik eeskujuks pidama.

Viimasel ajal olen palju lugenud ühe spetsiifilise kiropraktika tehnika kohta, mille nimi on Gonstead selle looja Clarence Gonsteadi järgi. Tema elulugu lugedes olin ülimalt inspireeritud, sest see tüüp oli geniaalne. Pärast Usa kõige enam tunnustatud kiropraktika kolledzi (Palmeri) lõpetamist siirdus ta Wisconsinisse kohta nimega Mount Horeb, mis oli põhimõtteliselt keset kõrbe asetsev linn 1400 elanikuga ja kaugel eemal suurlinnadest. Seal hakkas tüüp ühes väikses toas oma kliinikuga pihta ja samal ajal uuris meeletult palju just lülisamba biomehhaanikat ning hakkas välja arendama oma spetsiifilisi tehnikaid ja lõpuks kogu süsteemi alustades diagnoosimisest kuni manipulatsioonini. Ühesõnaga suurlinna isad (kiropraktikud) Usas märkasid ühel hetkel, et patsiendid sõidavad kuskile pärapõrgusse mingi tüübi juurde, kes muutis sõnaotseses mõttes nende elu, kuna tulemused olid fenomenaalsed.

See on alles algus! Asi arenes nii jõhkralt, et 20 aasta pärast ehitas ta sinna samasse keset kõrbe maailma suurima kiropraktika kliiniku sellel ajal (1960ndatel), kus oli motell patsientide jaoks kes kaugelt reisisid ja eralennuväli, sest patsientide hulgas oli ka suuri prominente üle maailma. See kliinik võttis vastu 500-600 patsienti päevas ja selleks ajaks oli ka hr. Gonsteadil seal kliinikus muidugi omajagu abilisi.

Samal ajal võttis Palmeri kolledz tema tehnika enda õppekavasse ning see saavutas seal sellise edu, et võeti praktiliselt teiste tehnikate alustalaks. Pärast seda levis Gonsteadi tehnika üle maailma, mida hakati kasutama paljude kiropraktika kolledzite ainekavades.

Hr. Gonstead oli nagu robot, sest magas iga päev ainult 4h. Ta võttis vastu hullumeelsel määral patsiente ja paralleelselt arendas oma süsteemi. Ma imestan, et kuidas ta sellise tempo juures 80. aastaseks elas aga ju sai ta töö juurest hoopis meeletult energiat, kuna suutis imesid korda saata.

Igakord kui tunnen, et vähekenegi motivatsioon langeb, tasub ainult korra selle tüübi kohta lugeda ja toimib. Üks minu õppejõududest koolis on hull Gonsteadi fanatt ja olen ka temaga sellest tehnikast rääkinud, tüübil silmad põlevad siis peas:) Äge:)

Vat.

Kodu kallis kodu...

2007-12-07T08:02:00.000-08:00

... siit ma tulen!

Eksaminädal oli ülimalt kurnav, aga no ütleme nii, et olen kindel, et ma ei pea tulemustes pettuma;)

Kui ma saaks praegu valida ükskõik millise sihtpunkti maailmas kuhu minna, siis see oleks 100% Eesti, sest seal on peale suvise ilma olemas kõik mida vajan.

Kui keegi minu blogi lugedes vähekenegi mõtleb, et võiks ka siia kiropraktikat õppima tulla, siis no minu meelest see on täielik MEKA siin + EU on loonud siin õppimiseks väga soodsad tingimused. Kes on lisainfost huvitatud, siis meilige julgelt marthein@hot.ee või chekkige kolledzi kodulehte: www.aecc.ac.uk

Heinc

Lahinguvalmis!!!!!

2007-12-02T02:03:00.000-08:00

Esmaspäev (lahingu algus) - anatoomia ja mikroanatoomia eksam. See lahing on juba võidetud, sest ettevalmistused on olnud liiga põhjalikud, et mingeid üllatusi tekitada.

Teisipäev - biomehhaanika ja diagnoosimine. See lahing on juba ka võidetud, on tarvis vaid kohale minna ja kirjutada.

Kolmapäev - füsioloogia. Võit on juba praktiliselt taskus, tahaks kirjutada.

Neljapäev - keemia. Õpin palju õpin, aga oda ots on ikka nüri. Tuleb vist õpik eelneval ööl padja alla panna.

Reede (lahingu lõpp) - Psühhosotsioloogia ja manipulatsioonitehnika. Pisut kordamist ja tehtud!!

Esimene eksam

2007-11-19T08:45:00.000-08:00

Eelmisel nädalal oli esimene eksam aines Adjustive Techniques, kus pidime erinevaid luulisi märgistusi keha peal leidma ning suutma ka võtta suhteliselt keerulisi pulsse (põlve õndlast ja küünarliigese juurest).

Olin ülihästi valmistunud koos paari teise kamraadiga ning täna olime suhteliselt pettunud, kuna minu tulemus oli 78p/100 ja kamraadil oli 72p/100.

Enda arvates teadsime absoluutselt kõike, mida vähemalt praktikas enne mainitud oldi, aga tõenäoliselt mängis rolli ka eksamineerija, sest me sattusime mõlemad just ühe ja sama otsa.

Igatahes, esimene eksam siiski läbitud ja nüüd 2 nädalat aega, et veel õppida, kuna siis tuleb 1 nädal, kus on korraga 7 eksamit.

Homme saame tagasisidet oma eksami tulemuse kohta. Olen ülimalt huvitatud, kas nad hindasid mu kingade värvi või oli midagi sisuliselt vale ka.

Maksimum skoor minu kursusel oli 88p ja see kodanik muidugi sama eksamineerija otsa ei sattunud. LUCKY BASTARD! :)

Wet lab ehk praktika reaalsete laipadega

2007-11-06T07:06:00.000-08:00

Täna toimus anatoomia praktikum esimest korda nö niiskes laboratooriumis, kus vaatlesime ja kompisime tõelisi laipu - ja mitte ainult nahka vaid südant, soolestikku, maksa, kopse, kõhunääret, põrna jne jne. Nüüd on mul mingisugune 3D ettekujutus, kuidas erinevad organid kehas asetsevad ja kui tihked, pehmed või tugevad nad tegelikult on. Kops oli tõesti nagu švamm, tugevama pigistuse peale läks kokku, siis aga taastas enamvähem oma esialgse kuju. Südame perikard, mida meie õpetaja kirjeldas kui kilekotti, on tõepoolest ülisarnane selveri kilekotile - nii paksuselt kui ka tugevuselt. See materjal tundus olevat isegi lausa kunstlik inimese jaoks, aga nii see oli. Katsusin ka aorti ja see on ikka tõeliselt massiivne ja on lausa uskumatu mõelda, et nii suure "vooliku" kaudu südamest verd välja pumbatakse. Osad tüdrukud polnud just eriti aktiivsed oma käsi organite ümber toppima ja osadel hakkas paha, aga ma võin küll väita, et kui ikka õpikute kaudu eelnevalt teooriat omandada, siis on hea reaalselt ka kinnitust leida ja siis vaatad laipu kui õppevahendit, mitte kui surnud inimesi.

Pilte mul paraku pole, kuna selles laboratooriumis on ülikarmid reeglid ja tabades kedagi pilte tegemast, visatakse õpilane koheselt koolist välja. Lisaks ei avaldata meile laiba surma põhjust, kuid täna, nähes kaela juures tõeliselt ebanormaalselt paisunud veresoont, siis võib mõningaid järeldusi ise teha.

Igatahes see vähene aeg, mis me seal ruumis veetsime (30min), oli ülimalt kasulik ja avardas silmaringi.

Ego boost cancelled

2007-11-01T10:43:00.000-07:00

See on päris naljakas, et ühel hetkel tunned, et juba jagad enamvähem asja ja arvad, et võid rinna kummi ajada ja rahulolevalt naeratada. Siis aga istud järgmises loengus, kus sulle tehakse selgeks, et sa ei tea veel midagi ning lahkud, pea õlgade vahel otse raamatukokku. Nii see peabki olema. See on otsene tõestus, et siin õpetetatakse midagi sellist, mida sa varem ei teadnud.

Arvasin, et tean enamvähem aeroobsest ja anaeroobsest energiatootmisest, aga tuleb välja, et eksisin. Täna sain aga teada, et anaeroobne järk energiatootmises eksisteerib alati ja hapniku juuresolekul järgneb sellele aeroobne järk, mida nimetatakse aeroobseks energiatootmiseks. Ühesõnaga päris nii lihtne ja mustvalge see pole, et on üks ja on teine. Aga see ongi põnev, laenasin just raamatukogust tõenäoliselt küllaltki hea füsioloogia õpiku (kümnes trükk) ja üritan täpsemalt aru saada, kuidas need asjad siiski toimivad.

Olgu, siin on ka üks pilt, mis sarnaneb sellele, mida täna loengus läbisime.

Super elukas on saabunud! Pildid.

2007-10-22T16:06:00.000-07:00

Olen ülimalt vaimustatud, kuna nüüd olen hambuni relvastatud, et maksimaalse efektiivsusega õppida. Aitäh teile! Vaadake ise millise eluka ostu te toetasite. Paari nädala jooksul on oodata ka lühikest videoklippi - siis näete, miks seda tõeliselt vajan.

Igal normaalsel skeletil on nimi. Selle eluka nimeks paneme... Rocco.

"My name is Rocco, how you doin'? igaljuhul viisakas vend.

Rocco põlv koos ligamentidega.

Puusaliiges võimsate ligamentidega.

Värviliselt märgitud lihaste kinnituskohad. Good stuff!!!

Chill vend, vabal ajal eelistab Billabongi kanda. Töö ajal on alasti!

"Do you really have bears in Estonia"?

2007-10-18T07:14:00.000-07:00

Tervitus. Tänane lõunapaus oli üpris põnev. Sattusin ühte lauda koos paari inglasega, kes tundsid Eesti vastu huvi. Küsisin neilt, et kas nad teavad umbes, kus Eesti üldse asub. Selle küsimuse peale vastas üks neist: "I think Estonia is next to Germany." Inglastele sarnaselt loopisin nende suunas veidi musta huumorit vihjates et geograafia tundi nad vist keskkoolis ei jõudnud. Eriti õnnelikke nägusid ma selle peale ei näinud. Siis seletasin neile puust ja punaseks, et Eestit ja Saksamaad lahutab umbes 1000km ja tegin kohvi tassidega laua peal selgeks millised on Eesti naaberriigid. Pärast seda küsis üks neist: "Estonia is near the mediterranean sea, right?" Selle küsimuse peale vahetasin teemat, sest nad üllatuksid tõenäoliselt ka selle peale, et rosinad on kuivatatud viinamarjad. Nad küsisid, et milliseid loomi Eestis leidub ja rääkides karudest ja põtradest vajusid neil suud vastu põrandat ja üks tüüp küsis siiralt: "Do you REALLY have bears in Estonia?" Nii palju siis Eesti "suurusest".

Tegin täna paar pilti, kuna üle pika aja kostitas jumal Inglismaad päikesega.

Anglo European College of Chiropractic. Täielik paradiis minu jaoks!!

Hetk enne loengut.

Hetkeseis

2007-10-14T09:14:00.000-07:00

Kõik läheb hästi ja väga produktiivselt, ainult üks asi on puudu.

Skeleti eelarve on koos!!!!!!

2007-10-10T10:32:00.000-07:00

Mul on ülimalt hea meel teatada, et juba homme esitan Super Skeleti ostuks tellimuse sisse, sest eelarve on koos! Olen väga tänulik kõigile inimestele, kes andsid oma olulise panuse minu unistuse teostumiseks - skeleti ostuks. Ma olen täielik anatoomia friik ja skelett annab mulle tublisti hoogu juurde. Postitan koheselt blogisse pilte, kui olen skeleti kätte saanud. Hilisem kavatsus on kokku panna video, kuidas ma skeletti õppides kasutan - siis on selgelt näha, kui hädavajalik see elukas minu väikses toas siin Bournemouthis on.

Ragistamisteni,

Martin Heinmets

Skeletifondi saldo 7.10.07

2007-10-07T03:18:00.000-07:00

Tere!

Ajavahemikus 31.09-7.10 laekus skeletifondi 2100EEK! Skeletifondis on tänase seisuga kokku täpselt 10.000EEK. Puudu on veel 1200EEK. Praguse stsenaariumi kohaselt saan võibolla enne jõule juba oma isikliku superskeleti peal anatoomiat õppida. See stsenaarium on muidugi üleootuste vinge ja tänan kõiki häid inimesi, kes minu toetamisest osa on võtnud!

Lisainfo skeletifondi kohta: http://www.martintrials.com/MartinHeinmets_Skeletifond.jpg

Tervitades,

Martin

Skeletifondi saldo 30.09.07

2007-09-30T04:09:00.000-07:00

Tervitus,

Ajavahemikus 22-30 september laekus skeletifondi peaaegu pool kogu skeletifondi eelarvest ehk 4300EEK! Skeletifondis on tänase seisuga kokku 7900EEK. Puudu on veel 3300EEK. Tänan kõiki südamest, kes mind toetanud on!!!

Lisainfo skeletifondi kohta: http://www.martintrials.com/MartinHeinmets_Skeletifond.jpg

Päikest,

Martin

Raporteerin

2007-09-28T07:45:00.000-07:00

On reede, 28. sept ja kell on 15.46. Jälle on üks nädal selja taga ja muljed on järgmised:

Anatoomia - minu hetke lemmik, kuna materjal on lihtsasti seeditav ja kõik õpitu on silmaga nähtav, palpeeritav.

Adjustive techniques - ei teagi kuidas see eesti keeles on, aga selles tunnis õpime tunnetama erinevaid luid, mida anatoomias õppinud oleme. Täna suudan tunnetada erinevaid koljuõmblusi, lülisamba lülisid osaliselt ja puusaluude erinevaid osi. Suudan tunnetada abaluu erinevaid osasid, rangluud ja rinnaku erinevaid osasid. Ei tundu ju eriti keeruline? Aga ei olegi, vähemalt veel mitte! Aga küll aja möödudes läheb põnevamaks.

Mikroanatoomia - ülipalju detailset materjali, samas aga põnev. Hetkel õpime, kuidas normaalsed (terved) rakud funktsioneerivad, varsti läheb aga asi põnevamaks, kui hakkame patoloogiaid vaatama. Viirused jne...

Biomehaanika - keeruline ja sellega tuleb veel palju vaeva näha, et mingit loogilist pilti saada.

Massaaž - esimene tund oli pisut veider, kuna õppisime terve tund kuidas patsienti rätikutega katta. Ehk järgmistel tundidel saab juba käe valgeks ja masseerida!

Füsioloogia - õpime proteiinide, süsivesikute ja lipiidide ehitust ja talitlust. Eile vaatasime ka DNA ehitust. Õnneks mingid osad kattuvad selles aines mikroanatoomiaga, nii on lihtsam mingeid soeseid luua ja meelde jätta.

Õppeained on veel, aga eks neist järgmises sissekandes.

Kontsentreeritus ja stress on suht laes, sest raskematest ainetest arusaamiseks läheb meeletult energiat - pealegi on kõik inglise keeles ja 75% sõnadest pole varem kuulnud (näide: Cilia propels other substances across a cells surface, whereas a flagellum propels the cell itself.) Nii et päeva lõpus tahaks kõik inglased kuradile saata, sest spetsiifiline inglise keel tõmbab lihtsalt tühjaks.

Vahel tahaks ikka rattaga sõita, sest sörkjooks ega toakoristamine just eriti efektiivselt mõtteid õppimisest kõrvale ei vii. Näen isegi unes ainult anatoomiat. Käed kipuvad eriti siis kõvasti sügelema, kui betoonskatepargist mööda sörgin, mis asub minu "kodust" 3 minuti kaugusel.

Eile aga oli kiropraktika seminar, mida vedas 62. aastane naine, kes elab Austraalias. Ta rääkis oma kärjäärist ja pajatas erinevaid lugusid, mis olid väga inspireerivad. Ta on praktiseerinud juba üle 30. aasta ja tore oli näha, et kiropraktikuna töötamine polnud teda selle pika aja jooksul ammendanud - pigem vastupidi. Sain jälle tükikese energiat juurde, mis minu õppimist motiveerib.

Tervitades,

Martin

Skeletifondi saldo 22.09.07

2007-09-22T14:29:00.000-07:00

Tervitus,

Fond sai avatud 19.septembril, kuid paari päevaga on fondi lisandunud juba koguni 1400EEK! Skeletifondis on tänase seisuga kokku 3600EEK. Puudu on veel 7600EEK. Olen väga tänulik kõigile inimestele, kes mind siiani toetanud on!

Lisainfo skeletifondi kohta: http://www.martintrials.com/MartinHeinmets_Skeletifond.jpg

Päikest,

Martin

Super skelett on mulle sama oluline, kui präänikule suhkur.

2007-09-16T14:37:00.000-07:00

Hei!

Läksin reisule. Nüüd on aga raha otsas ja nälg majas, püksid müüdud, sokid müüdud!

Tegelikult pole asi päris nii hull;) Vaata ise järgi klikkides ülal olevale pildile!

Päikest,
Martin

Tähelepanu! Valmis olla! Läks!

2007-09-12T00:36:00.000-07:00

Lõpuks on õppetöö alanud! Esimene tund: mikroanatoomia. Selle aine õpetajat peetakse üheks karmimaks kogu kolledžis, peale selle on tema tempo enneolematult kiire. Paljud olid esimeses tunnis üpris ehmatanud aga mina võlgnen oma tänud Meeli Roosalule, kes oli Tallinna Ülikoolis minu anatoomia ja kinesioloogia õppejõud ning kes on äravahetamiseni minu praegusele õppejõule sarnane. See on oluline eelis, kuna mina võtan seda tundi kui suurt ja põnevat väljakutset, samal ajal leidub aga inimesi, kes loodavad mingisugusele "õnnele", mis neid loengust läbi veab.

Ma veidi kirjutan oma motiveeritusest siin: Eile, samal ajal kui teised mingil komöödia üritusel olid, istusin ma raamatukogus ja uurisin raku ehitust ning selle osade funktsioone. Sain teada, et mitokondreid on palju just seal, kus action toimub ja rakku vaadeldes võib oletada (kui on rohkelt mitokondreid), kas tegu on maksa või neerurakkudega. Olen väga paljude vanemate tudengite rääkinud, kes on juba viimasel kursusel ning nende peamine soovitus on - järjepidev töö! Üritan seda järgida. Kohvijoomise harjumus jäi Eestisse, selle asendasin rohelise teega. Ma ei osta ühtegi maiustust. Teen peaaegu iga päev aeroobset sörkjooksu, kuna kiropraktikud peavad heas vormis olema et manipulatsioone tulevikus teha.

Kui leiduks ainult mõningaid sponsoreid, kes siinset õppimist pisut finantseeriks - töötegemise asemel tuleks sajaprotsendiliselt õpingutele pühenduda, nii saaks kindlasti kõvaks tegijaks.

Muide raamatukogu on siin täiesti fantastiline! Esiteks materjalide poolest, aga ka kujunduse poolest. Supermugavad toolid õppimiseks, ruumi piisavalt ja jahe õhk, et pea töötaks;)

Esimesed muljed

2007-09-03T13:58:00.001-07:00

Olen kohtunud mitmete tudengitega, kes erinevatel kursustel samas kolledžis õpivad. See pühenduvus ja motiveeritus, mida nende silmis näen, on erakordne. See ei tähenda mitte seda, et nad oleksid kuivad inimesed ning istuksid toorelt hommikust õhtuni ainult õpikute vahel. Selge on see, et tööd on palju ja eelkõige just iseseisvat, kuid kiropraktikas tuleb lisaks teooriale kogu õpitu lõpuks ka praktikasse panna ning see on SEE, mida iga tudeng ootab ja millest motivatsiooni ammutab - et lõpuks inimesi aidata ja oma teadmisi rakendades midagi suurt ära teha.

Paljud tudengid on arvamusel, et kiropraktika ei kujuta nende jaoks ainuüksi tööriista, mille abil raha teenida, vaid elustiili, mis on seotud tervisliku toitumise, sportliku eluviisiga jne. Kuna olen kohtunud vähestega, siis võin nende põhjal öelda, et väga oluliseks peetakse ka joogat ja meditatsiooni, et vaimu tasakaalus hoida. Varem olin meditatsioonide suhtes skeptiline, kuid arvestades enese hüperaktiivsust, võib see olla üks oluline vahend, kuidas tasakaalukust võimendada.

Kool algab alles mõne päeva pärast, kuid mul õnnestus pilk õppematerjalidesse heita ning olin suurest üllatusest lausa sõnatu. Absoluutselt iga õppejõud varustab õpilast õppematerjalidega, milleks on tavaliselt kaustik, kus on kirjas praktiliselt kogu info, mis vastavasse ainesse puutub. Ruumi on jäetud märkmete tegemiseks ning detailide lisamiseks. Ülipalju kasutatakse visuaalseid õppematerjale: jooniseid, mida tuleb värvida ning millele infot lisada. Kõik tundub olevat tudengi jaoks tehtud võimalikult lihtsaks, et energia läheks ikka peamiseks - materjalide mõistmiseks ja salvestamiseks, mitte kolmandateks tegevusteks.

Ilm on siin mahe tänu Golfi hoovusele, samas aga tuleb lühikesed püksid üsna varsti kevadet ootama panna.

Tervitades kõiki!

Martin